Börsihinnaga elektri puhul tundub loogiline, et soojuspump võiks töötada siis, kui elekter on odav, ja puhata siis, kui see on kallis. Seadmete müüjad lubavad selle eest kuni 30 % säästu. Kui palju sellest päriselt Eesti eramaja arvele jõuab? Vaatasime 2025. aasta börsihindu, tootjate lahendusi ja sõltumatuid mõõtmisi ning arvutasime ühe näitemaja läbi.
Lühike vastus: börsi järgi juhtimine aitab, aga vähem, kui reklaam lubab. Ja esimene samm ei ole börs, vaid õigesti seadistatud küttekõver.
Kui suur on hinnavahe, mida saab ära kasutada?
Eleringi andmetel oli 2025. aasta keskmine börsihind 80,39 €/MWh ehk umbes 8 senti kilovatt-tunni kohta (käibemaksuta). Kütteperioodil (jaanuar–aprill ja oktoober–detsember) oli keskmine hind kõrgem, umbes 9,5 senti.
Säästu ei too keskmine hind, vaid päevasisene vahe. Arvutasime Eleringi avalikest andmetest 2025. aasta kütteperioodi iga päeva kohta: ööpäeva 8 kalleima ja 8 odavaima tunni keskmise hinna vahe oli mediaanina umbes 10 senti kilovatt-tunni kohta. See on suur vahe — kui suudad osa kütmisest kallitelt tundidelt odavatele nihutada, säästad iga nihutatud kilovatt-tunni pealt umbes kümme senti.
Alates 1. oktoobrist 2025 kaubeldakse päev-ette turul 15-minutiliste perioodidega. Tunni sees on veerandite vahe aga väike (mediaan alla 1,5 sendi), nii et soojuspumbale on peamine võimalus endiselt nihutada kütmist tundide kaupa, mitte minutite kaupa.
Kuhu soojus vahepeal „pannakse“?
Soojuspump saab kallid tunnid vahele jätta ainult siis, kui maja jääb vahepeal soojaks. Selleks on vaja kuhugi soojust varuda:
- Põrandaküte betoonis on parim aku. Raske põrand hoiab soojust tunde ja toatemperatuur kõigub vähe.
- Tarbevee boiler on lihtsaim aku: vett saab soojendada öösel või päeva odavatel tundidel.
- Radiaatoritega kergem maja jahtub kiiremini. Siin on nihutamise võimalus väiksem ja liiga agressiivne juhtimine teeb pigem kahju.
Oluline detail: kui pump „laeb“ maja odaval tunnil soojemaks, peab ta tootma kõrgemat temperatuuri ja tema kasutegur langeb. Seega ei ole iga nihutatud kilovatt-tund puhas võit.
Mida SG Ready ja tootjate lahendused tegelikult teevad?
SG Ready on soojuspumpade liides, millel on neli olekut: blokeeritud, tavaline töö, soovitus rohkem töötada ja käsk töötada. See on pistik, mitte aju — SG Ready ise börsihinda ei tea. Otsuse, millal pump rohkem või vähem töötab, teeb väline juhtimisseade või teenus.
Osa tootjaid pakub hinnajuhtimist oma pilveteenusena. Näiteks NIBE Smart Price Adaption loeb myUplinki kaudu Nord Pooli hindu ja planeerib nii kütte kui ka sooja vee. NIBE ise lubab muutuva elektrikulu vähenemist 5–25 % — see on tootja väide, mitte sõltumatu mõõtmine. Thermial on sarnane lisateenus Thermia Smart Price, kuid selle saadavust Eestis peab kontrollima. Mitmel teisel tootjal käib börsijuhtimine SG Ready kontaktide ja kolmanda osapoole lahenduse kaudu.
Mida näitavad sõltumatud mõõtmised?
Sõltumatuid välikatseid on vähe. Taanis tehtud nelja kuu pikkune katse asustatud madalenergiamajas ennustava, hinnatundliku juhtimisega näitas küttekulu vähenemist 2–17 %, sõltuvalt sellest, kui palju lubati toatemperatuuril kõikuda (Applied Energy, 2023).
Eestis on ettevõtted teatanud 12–20 % säästust kuuarvel, kuid avaldatud ei ole, kas võrgutasu on sees ja millega võrreldi. Sõltumatut Eesti katset, kus on võrdlusrühm ja terve arve koos võrgutasuga, me ei leidnud.
Meie arvutus: üks näitemaja 2025. aasta hindadega
Arvutasime 2025. aasta tegelike börsihindade ja ilmaga läbi ühe näitemaja: soojusvajadus umbes 17 MWh aastas, õhk-vesi soojuspump, põrandaküte raskes põrandas. Kui pump planeerib kütmise ette teades järgmise päeva hindu ja ilma, väheneb börsienergia kulu ligikaudu 418 eurolt 327 eurole ehk umbes 22 %.
Aga börsienergia ei ole terve arve. Elektriarvele lisanduvad võrgutasu, aktsiis, taastuvenergia ja varustuskindluse tasud ning käibemaks. Kogu arvega võrreldes on sama sääst umbes 10 %. Ja see on pigem lagi: arvutuses oli täpne ilmaennustus, raske põrand ning optimaalne plaan, mida tavaline seadme algoritm päris nii hästi ei tee.
Ausalt öeldes: hinnajuhtimine annab tavalises eramajas terve elektriarve pealt umbes 3–10 %. Raske põrandaküttega maja ja muutliku hinnaga aasta on selle vahemiku ülemises otsas, kerge radiaatoritega maja alumises.
Enne börsi: küttekõver ja öine võrgutasu
Kaks asja annavad sageli sama palju või rohkem kui börsijuhtimine — ja toimivad iga lepinguga.
1. Madalam pealevoolu temperatuur. Rusikareegel on, et iga kraad madalamat pealevoolu parandab soojuspumba kasutegurit umbes 2–3 %. Meie näitemajas andis 3 kraadi madalam küttekõver umbes 7 % väiksema elektrikulu. Erinevalt börsist väheneb siin iga kilovatt-tund — koos võrgutasu, maksude ja käibemaksuga.
2. Öine võrgutasu. Elektrilevi päeva-öö võrgupaketi korral on öine võrgutasu ligi poole odavam kui päevane (hinnakiri alates 1.06.2026: päeval 6,07, öösel 3,51 senti kilovatt-tunni kohta käibemaksuta; öö on tööpäeviti 22–7 ja terve nädalavahetus). Kui sinu maja kasutab palju elektrit öösel, tasub paketti võrrelda. Samas langevad börsi odavaimad tunnid vahel päeva keskele, kui päike paistab — seega tuleb vaadata mõlemat koos.
Mida saab majaomanik ise teha?
- Vaata oma lepingut. Fikseeritud hinnaga paketi puhul börsijuhtimine ei säästa midagi.
- Kontrolli küttekõverat. Kui toad on liiga soojad või lisaküte (tenn) lülitub sisse juba kerge miinusega, on kõver tõenäoliselt liiga kõrgel.
- Soojenda tarbevett odavatel tundidel. See on lihtsaim ja ohutum nihutamine.
- Ära lase toatemperatuuril liiga palju kõikuda. Kui juhtimine kütab „ette“ nii palju, et pealevool tõuseb väga kõrgele, kaob sääst kasuteguri langusesse.
Millal kutsuda spetsialist?
Kui soovid hinnajuhtimist kasutusele võtta, tasub esmalt lasta üle vaadata küttekõver, pealevoolu temperatuurid ja lisakütte seadistus. Hästi seadistatud pump säästab iga päev; börsijuhtimine lisab sellele ainult siis, kui maja suudab soojust hoida.
Maaküte OÜ jälgib klientide soojuspumpade tööd monitooringu kaudu: näeme pealevoolu, lisakütte töötunde ja seda, kas seade töötab oma parimas vahemikus. Kui tahad teada, kui palju sinu majal on seadistuse või hinnajuhtimisega võita, vaata soojuspumba hooldust ja monitooringut või võta meiega ühendust.
Allikad: Elering, 2025. aasta elektrituru kokkuvõte; Nord Pool, üleminek 15-minutilisele turuajale; NIBE Smart Price Adaption; Thermia Smart Price; Applied Energy 347 (2023), hinnatundliku soojuspumba juhtimise välikatse Taanis; Elektrilevi võrguteenuse hinnakiri (kehtib alates 1.06.2026). Näitemaja arvutus: Maaküte OÜ, 2025. aasta Eleringi tunnihinnad.