Oktoobri lõpus tuleb postkasti kiri: kaugkütte hind tõuseb novembri keskpaigast. Tallinnas 8,5 protsenti, Pärnus umbes 14, Narvas üle 30 protsendi (ERR, oktoober 2026). Samal nädalal kirjutab ERR, et ka julgeolekukulud hakkavad vee- ja kaugküttearvetesse jõudma. Paljudel tekib siis sama küsimus: kuhu see raha õigupoolest läheb ja kas mul on valik?
Vastus algab ühest lihtsast küsimusest: kui maksad kütte eest ühe euro, siis kui suur osa sellest jääb Eestisse ja kui suur osa lahkub igaveseks.
Mõte, mis tuli Sloveeniast
Soojuspumbatootja Kronoterm saatis 21. oktoobril, Euroopa soojuspumbapäeval, oma partneritele kirja pealkirjaga, mis jääb meelde: euro gaasi eest seilab minema, euro soojuspumba eest jääb (Kronoterm, uudiskiri 21.10.2026).
Nende loogika on selline. Gaasiarve taga on pikk ahel: välismaine gaasimaardla, tanker, kauplemisbörs, importterminal. Iga lüli võtab oma osa ja suurem osa rahast ei jõua kunagi tagasi meie majandusse. Soojuspump lühendab selle ahela su maja ukseni. Suurem osa soojusest tuleb ümbritsevast õhust, pinnasest või veest ja see on tasuta. Ülejäänu annab elekter.
See mõte on hea, aga Eesti oludes tuleb see ausalt läbi arvutada. Teeme seda.
Mida Euroopa numbrid ütlevad
Euroopa Soojuspumpade Assotsiatsioon EHPA avaldas juunis analüüsi (EHPA, 2026):
- 21 analüüsitud riigis töötab 29,3 miljonit soojuspumpa.
- 2025. aastal müüdi umbes 2,88 miljonit soojuspumpa, 13 protsenti rohkem kui aasta varem.
- EHPA hinnangul jäi 2025. aastal soojuspumpade tõttu ostmata gaasi eest 9,7 miljardit eurot Euroopasse.
- Ainuüksi 2025. aastal müüdud pumbad asendavad umbes 2,5 miljardit kuupmeetrit veeldatud maagaasi aastas.
Need on EHPA enda arvutused, sõltumatut kontrolli neile me ei leidnud. Suund on aga selge: iga soojuspump vähendab gaasi, mida Euroopa peab sisse ostma.
Eesti ei ole siin algaja. 2021. aastal müüdi Eestis umbes 1583 soojuspumpa 100 000 elaniku kohta, mis on Euroopa tipp (ECIU, 2022). Võrdluseks: Ühendkuningriigis oli see arv 63.
Kuhu läheb euro, mille maksad gaasi eest
Eesti ei tooda maagaasi. Iga kilovatt-tund gaasi tuleb kuskilt mujalt: Leedu või Soome LNG-terminalide kaudu, välismaistelt tarnijatelt. Alates 2026. aasta algusest on Venemaa ja Valgevene veeldatud gaasi import Eestisse täielikult keelatud (Maksu- ja Tolliamet, 2025), aga see tähendab ainult seda, et raha läheb teistesse riikidesse.
Gaasi hind on ka see, mis praegu kaugküttearveid kergitab. Utilitase juhatuse esimehe Robert Kitti sõnul on maagaasi hind aastaga rohkem kui kahekordistunud (ERR, oktoober 2026). Narvas toodetakse kaugkütet ainult maagaasist ja selle hind on umbes 137 eurot megavatt-tunni kohta (ERR, oktoober 2026).
Kui sinu maja kütab gaasikatlaga või kaugküte põhineb gaasil, lahkub suurem osa sellest eurost Eestist. Seda ei kasuta siin keegi palkadeks, maksudeks ega investeeringuteks.
Kuhu läheb euro, mille maksad soojuspumbaga kütmise eest
Soojuspump ei tooda soojust elektrist. Ta kasutab elektrit selleks, et soojust ümbritsevast keskkonnast majja tõsta.
Selle tõhusust näitab SCOP ehk hooajaline soojustegur. See ütleb, mitu kilovatt-tundi soojust saad aasta keskmisena ühe kilovatt-tunni elektri eest.
Arvutus on lihtne: tasuta osa = 1 − 1/SCOP.
- Kui SCOP on 3, tuleb 2/3 ehk umbes 67 protsenti soojusest tasuta õhust või pinnasest.
- Kui SCOP on 4, on tasuta osa 75 protsenti.
- Kui SCOP on 5, on tasuta osa 80 protsenti.
Kronotermi kirjas mainitud „üle 80 protsendi tasuta“ kehtib nende enda sõnul alles SCOP 6 ja kõrgema juures (Kronoterm, uudiskiri 21.10.2026). Meie oludes on ausam rääkida vahemikust 65–80 protsenti, olenevalt pumbast, majast ja sellest, kui hästi süsteem on seadistatud.
See tähendab, et iga soojuskilovatt-tunnist ostad sa elektrina ainult viiendiku kuni kolmandiku. Ülejäänu tuleb su enda krundilt.
Aga elekter tuleb ju ka osaliselt välismaalt?
Jah, ja seda tuleb ausalt öelda. 2026. aasta esimeses kvartalis kaeti 41 protsenti Eesti elektritarbimisest impordiga (ERR, 2026).
Samas kasvab omamaise taastuvelektri osa kiiresti. Eleringi andmetel toodeti 2025. aastal Eestis 3,6 teravatt-tundi taastuvelektrit, see on 68 protsenti kogu toodangust. Taastuvelektri osakaal kogu tarbimisest tõusis 41 protsendini (ERR, 2026).
Pane need kaks asja kokku:
- Soojuspumbaga ostad elektrina ainult 20–35 protsenti soojusest.
- Ka sellest elektrist suur osa toodetakse Eestis.
- Kui katusel on päikesepaneelid, väheneb ostetud osa veelgi.
Gaasikatlaga ostad välismaalt sisse peaaegu kogu kütuse. Erinevus on suur, isegi kui arvestada elektriimpordiga.
Miks see on sinu jaoks oluline, mitte ainult riigi jaoks
Hinnakõikumine
Kui soojuse põhiosa tuleb sinu krundilt, ei saa selle hinda tõsta keegi teine. Börsil kõigub ainult elektriosa. Gaasikatla puhul kõigub kogu arve koos maailma gaasihinnaga.
Kulud, mida sa ei näe
Kaugkütteettevõtted võivad lisaks kütusele tariifi arvata ka muid kulusid. Konkurentsiameti peadirektori Evelin Pärn-Lee sõnul lubatakse julgeolekukulud tariifi lisada, kui ettevõte neid hästi põhjendab (ERR, oktoober 2026). See võib olla mõistlik, aga sinu jaoks tähendab see veel üht arverida, mida sa mõjutada ei saa.
Raha jääb ringlema
Soojuspumba paigaldab, hooldab ja parandab kohalik tehnik. Maakontuuri puurib kohalik firma. Kogu hoolduse ja seadistamise raha jääb Eestisse. Sama kehtib suure osa sinu elektriarve kohta.
Mida rohelised kütused muudavad
Sageli küsitakse: kas biogaas või bioõli ei lahenda sama probleemi? Kronoterm toob välja neli põhjust, miks need soojuspumbaga ei võistle (Kronoterm, 2026):
- Kasutegur. Biomassist kütuse tegemine kulutab ise palju energiat. Soojuspump kasutab olemasolevat soojust otse.
- Tooraine piiratus. Biomassi ja jäätmeid on piiratud koguses ja hooajaliselt, mis võib hinda tõsta.
- Maa ja loodus. Kütusetaimede kasvatamine võib vajada suuri maa-alasid ning väetisi.
- Varjatud kulud. Rohelised kütused vajavad pidevat tarnimist ja sageli ka seadme muudatusi.
Need argumendid on üldised ja pärinevad tootjalt, seega tasub neid lugeda kui mõtlemisainet, mitte lõplikku tõde. Põhimõte on siiski õige: kütus, mida peab tootma ja vedama, maksab alati rohkem kui soojus, mis on juba olemas.
Mida saad ise teha
Kui kütad praegu gaasi või õliga, alusta lihtsast arvutusest:
- Võta eelmise aasta kütusearved ja liida need kokku.
- Uuri välja, mitu kilovatt-tundi soojust sa aastas tarbisid. Gaasiarvel on see kirjas, õli puhul arvesta liitrite järgi.
- Jaga see arv soojuspumba SCOP-iga, näiteks 4-ga. Nii palju elektrit kuluks sama soojuse jaoks.
- Korruta see oma keskmise elektrihinnaga.
Nii saad esimese ausa võrdluse. See ei arvesta veel paigalduskulu ega toetusi, aga näitab, kas teema väärib edasist uurimist.
Kui sul on juba soojuspump, kontrolli, kas ta töötab nii tõhusalt, kui peaks. Vale seadistus või hooldamata süsteem võib SCOP-i märgatavalt alla viia ja siis lahkub rohkem raha elektriarvega. Korrapärane hooldus hoiab tasuta osa suurena.
Millal pöörduda spetsialisti poole
Kalkulatsioon kodus annab suuna, aga sobiva lahenduse valik sõltub majast:
- kui suur on maja soojuskadu;
- kas radiaatorid sobivad madalama temperatuuriga kütteks;
- kas krundil on ruumi maakontuurile või sobib paremini õhk-vesi soojuspump.
Neid asju ei saa üldise artikli põhjal otsustada. Siin aitab kogenud projekteerija, kes vaatab üle sinu maja ja sinu senised arved.
Kui soovid teada, kui suur osa sinu kütte-eurost võiks Eestisse jääda, küsi nõu oma maja kohta. Vaatame koos üle, milline lahendus maasoojuspumbaga või õhk-vesi pumbaga sinu majale sobiks ja mida see sinu arvetele tähendaks.
Lõpumõte
Kütte valik ei ole ainult tehnika küsimus. Iga talv otsustad, kas su raha läheb tankeri ja börsi kaudu kaugele või jääb suurem osa sellest sinu krundile ja kohalikku majandusse. Soojuspumbaga on see vahekord sinu kasuks.