Kodu kütte uuendamisel seisab majaomanik sageli valiku ees: kas paigaldada õhk-vesi soojuspump või rajada maaküte. Tehaseandmed näevad mõlemal head välja, kuid päris elektrikulu selgub alles siis, kui väljas on mitu nädalat käre pakane. Vaatasime, mida näitavad mõõtmised päris majades, ja arvutasime, mida see tähendab eurodes.
Mida näitavad mõõtmised päris majades?
Soojuspumpade võrdlemisel räägitakse sageli soojustegurist (COP) — mitu kilovatt-tundi soojust saab seade ühe kilovatt-tunni elektri eest. COP on aga hetkeväärtus. Rahakotile loeb aastane soojustegur (inglise keeles SPF, saksa keeles JAZ): kui palju soojust kogu aasta jooksul, koos sooja veega, päriselt kätte saadi.
Saksamaa Fraunhofer ISE instituut mõõtis aastatel 2021–2024 olemasolevates eramutes 77 soojuspumpa. Majad olid valdavalt vanemad, enamik ehitatud enne 1995. aastat ja osaliselt renoveeritud. 2024. aasta tulemused:
- õhk-vesi soojuspumbad (49 seadet): keskmine aastane soojustegur 3,4 (vahemik 2,6–4,9);
- puuraukudega maasoojuspumbad (13 seadet): keskmine 4,3 (vahemik 3,6–5,4).
Sama pilt kordub Fraunhoferi eri aastate välitestides: maasoojuspumba aastane soojustegur on olnud õhk-vesi pumbast 0,7–1,0 punkti kõrgem.
Üks oluline märkus: mõõtmised tehti Saksamaa kliimas, kus temperatuur langes harva alla −5 °C. Eesti talvel töötab õhk-vesi soojuspump sagedamini külmas, seega on tema tulemus meil tõenäoliselt madalam ja vahe maaküttega suurem.
Mida see tähendab eurodes?
Võtame eramaja, mille küte ja soe vesi vajavad aastas 15 000 kWh soojust. Eurostati andmetel maksis elekter Eesti kodutarbijale 2025. aastal sellises tarbimisrühmas umbes 0,21 €/kWh koos kõigi tasude ja maksudega.
- Õhk-vesi soojuspump (aastane soojustegur 3,4): 15 000 / 3,4 ≈ 4 400 kWh elektrit → umbes 925 € aastas.
- Maaküte (aastane soojustegur 4,3): 15 000 / 4,3 ≈ 3 500 kWh elektrit → umbes 730 € aastas.
Vahe on umbes 900 kWh ja 195 € aastas (0,23 €/kWh hinnaga umbes 210 €). Päris elus on vahe pigem suurem, sest küte langeb talvekuudele, mil elekter on keskmisest kallim, ja Eesti talv on Saksamaa omast külmem.
See ei ole veel otsus: maaküte maksab rajamisel rohkem. Kumb tasub sinu majas ära, sõltub hinnavahest paigalduses, krundist ja sellest, kui palju sinu maja soojust vajab.
Talv: miks vahe tekib just külmaga?
Vastus peitub soojusallika temperatuuris.
Puuraugus püsib pinnas aasta läbi ühtlaselt soe. Maasoojuspump saab ka südatalvel suhteliselt sooja allika, sõltumata sellest, kas õues on +2 või −22 °C. Horisontaalse maakollektori ümber, umbes meetri sügavusel, jahtub pinnas talve lõpuks aga nulli lähedale või külmub. Seega on puurauk talve lõpus stabiilsem allikas kui kollektor.
Õhk-vesi soojuspump võtab soojuse välisõhust, mis on külmal ajal kõige külmem. Seepärast tuleb tal toime tulla kahe asjaga:
- Sulatus. Niiske õhk jäätub välisosa aurustil. Jää eemaldamiseks pöörab seade külmaringi korraks ümber ja võtab sulatamiseks soojust puhvermahutist või kütteringist. Sel ajal maja ei köeta.
- Lisaküte. Väga külmaga ei pruugi kompressori võimsus maja küttevajadust katta ja sisse lülitub elektriline lisaküte (tenn). Tenn toodab ühe kilovatt-tunni elektriga ühe kilovatt-tunni soojust — soojuspumbast mitu korda vähem.
Suvi: tasuta passiivjahutus või aktiivjahutus
Hea soojapidavusega majas on suvine ülekuumenemine sama oluline kui talvine küte.
Maasoojuspumbaga on võimalik passiivjahutus: maapind on suvel jahedam kui tuba ja toast kogutud soojus juhitakse ringluspumpade abil maasse. Kompressor ei tööta, elektrit kulub ainult pumpadele. Selleks on vaja jahutuse lisavarustust ja jaotussüsteemi, mis jahutust talub: põrandajahutusel kastepunkti kontrolli või puhurkonvektoreid.
Õhk-vesi soojuspump jahutab aktiivselt nagu konditsioneer: kompressor töötab ja viib soojuse sooja välisõhku. See toimib, kuid kulutab rohkem elektrit. Rohkem infot leiad jahutuslahenduste lehelt.
Krunt ja paigaldus
Maaküte ei sobi igale krundile. Horisontaalne kollektor vajab piisavalt vaba haljasala, sest paarsada meetrit toru paigaldatakse umbes meetri sügavusele. Kui ruumi napib või soovid aeda säästa, on alternatiiv energiapuuraugud — need vajavad kohaliku omavalitsuse kooskõlastust ja suurendavad algset investeeringut.
Õhk-vesi soojuspumba paigaldus on krundi mõttes lihtne: välisosa pannakse seina äärde või alusele ning aeda üles kaevama ei pea. Seepärast valitakse väikestel kruntidel ja piiratud eelarvega renoveerimisel sageli just õhk-vesi lahendus, arvestades teadlikult kõrgema talvise elektrikuluga.
Mida saab majaomanik ise kontrollida?
- Lisakütte töötunnid. Vaata juhtpaneelilt, mitu tundi on tenn viimasel kuul töötanud. Kui see lülitub sisse juba kerge miinusega, on küttekõver või lisakütte seadistus tõenäoliselt vale.
- Välisosa puhtus. Hoia õhk-vesi välisosa lamellid lehtedest ja lumest vabad ning jälgi, et sulatusvesi saaks alt ära voolata.
- Süsteemi rõhk. Rõhk peab püsima seadme juhendis antud vahemikus (sageli umbes 1–1,5 bar). Kui rõhk korduvalt langeb, kutsu tehnik.
Millal kutsuda spetsialist?
Soojuspump vajab regulaarset ülevaatust, et kompressor töötaks õigel koormusel ja külmaring toimiks tõrgeteta — kindlasti enne kütteperioodi või vähemalt kord aastas. Tehnik kontrollib külmaringi töötemperatuure, kompressori voolu, ringluspumpasid, seadistusi ja lisakütte rakendumise piire.
Maaküte OÜ projekteerib ja paigaldab nii maakütte (kollektorid ja energiapuuraugud) kui ka õhk-vesi lahendusi ning jälgib soojuspumpade tööd monitooringu kaudu, et kõrvalekalded tuleksid välja enne suurt küttearvet. Kui kaalud küttesüsteemi uuendamist, aitame võrrelda sinu krundi ja maja võimalusi — vaata soojuspumba hooldust või võta meiega ühendust.
Allikad: Fraunhofer ISE, „WP-QS im Bestand“ lõpparuanne (25.11.2025) ja pressiteade; Fraunhofer ISE „WPsmart im Bestand“ (2020); Eurostat, kodutarbija elektrihinnad (nrg_pc_204), 2025; NIBE paigaldusjuhendid (F1345, PCS 44). Arvutus: Maaküte OÜ.